Diabeetilise jala hooldus

Kas teadsid, et ligi 85% diabeediga seotud alajäsemete amputatsioonidest saavad alguse tähelepanuta jäänud jalahaavandist? Teadlik igapäevane hooldus ja ohumärkide varajane märkamine on kriitilise tähtsusega, et säilitada sinu liikuvus ning vältida infektsioone, mis võivad tekkida isegi tühisena tunduvast villist või kriimustusest.

Miks vajavad diabeetiku jalad erilist tähelepanu?

Diabeet võib põhjustada kahte peamist tervisemuret, mis muudavad jalad erakordselt haavatavaks: neuropaatiat ehk närvikahjustust ja perifeerset veresoonte haigust. Närvikahjustuse tõttu võib kaduda valutundlikkus, mis tähendab, et sa ei pruugi märgata pigistavat kinga, sissekasvanud küünt või talla alla sattunud kivi. Samal ajal halvendab kehv vereringe naha võimet ise uueneda ja tõhusalt mikroobidega võidelda.

Uuringud kinnitavad, et diabeeti põdevatel inimestel on kuni 34% eluaegne risk jalahaavandite tekkeks. Kui aga tekib infektsioon, on oht tüsistusteks väga suur, sest umbes 20% mõõdukatest kuni rasketest põletikest võivad viia alajäseme amputatsioonini. Just nendel põhjustel on ennetav diabeetiliste jalgade hooldus olulise tähtsusega rutiin.

Igapäevane jalahoolduse rutiin kodus

Jalgade tervise hoidmine algab distsipliinist ja tähelepanelikkusest. Kuna diabeetiku nahk on vastuvõtlikum sellistele probleemidele nagu jalaseen või küünevalli põletik, on oluline järgida kindlaid hügieenireegleid.

Kontrolli oma jalgu igal õhtul, kasutades vajadusel peeglit, et näha taldu ja varvavahesid. Otsi punetust, turset, ville, nahapaksemeisid või lõhesid. Pese jalgu leige veega ja pehme seebiga, kuid veendu, et vesi ei oleks liiga kuum. Ära leota jalgu kauem kui 5 minutit, sest liigne ligunemine muudab naha liiga pehmeks ja vigastustele vastuvõtlikuks. Kuivata jalad alati hoolikalt, pöörates erilist tähelepanu varvavahedele, kuhu võib koguneda seente vohamiseks soodne niiskus. Varvavahede kuivana hoidmiseks ja hõõrdumise vältimiseks sobib suurepäraselt naturaalne lambavill.

Vali alati sobivad jalanõud ja kanna sokke, et vältida naha hõõrdumist. Enne jalanõude jalga panemist kontrolli käega, et nende sees poleks kive, liiva või katkisi õmblusi, mis võiksid tekitada märkamatu trauma. Kui tunned kõndides survet päkapiirkonnas, on abi spetsiaalsetest geelpatjadest, mis jaotavad koormust ühtlasemalt.

Ohutu naha niisutamine ja uurea roll

Diabeetiku nahk kipub sageli muutuma väga kuivaks ja ketendavaks, mis on peamine põhjus valusate kannalõhede tekkimiseks. Kui nahk kaotab oma loomuliku elastsuse, tekivad mikropraod, mis toimivad avatud uksena infektsioonidele. Seetõttu on kvaliteetsed jalakreemid diabeetiku arsenalis asendamatud.

Kõige efektiivsem komponent kuiva naha hoolduses on uurea ehk karbamiid, mis toimib naha loomuliku niisutustegurina. Diabeetikutele on soovitatav kasutada 10–15% uureasisaldusega tooteid, mis niisutavad sügavuti, kuid on piisavalt õrnad igapäevaseks kasutamiseks. Rohkem nõuandeid sobiva kontsentratsiooni valimise kohta leiad juhendist uureaga kreemid. Üks oluline reegel: määri kreemi jalgadele pealt ja alt, kuid hoia varvavahed kreemivabad, et vältida sealse naha liigset pehmenemist.

Millal pöörduda professionaalse abi poole?

Diabeetilise jala puhul on piir enesehoolduse ja professionaalse abi vahel väga selge. Teatud tegevused, mis tervele inimesele tunduvad tavapärased, võivad diabeetikule kodus ohtlikuks osutuda. Ära kasuta kunagi kodus skalpelle, žilette ega metallist raspleid, sest nahapaksendid ja konnasilmad peab eemaldama spetsialist. Igasugune iseseisev “lõikamine” võib lõppeda raskesti paraneva haavandiga.

Samuti tuleks hoiduda konnasilmaplaastritest, kuna need sisaldavad happeid, mis võivad kahjustada tervet nahka ja tekitada söövitust. Kui sul on paksud küüned või nägemine on halvenenud, lase küüsi lõigata asjatundjal, et vältida naha vigastamist. Regulaarne kontroll võib vähendada amputatsiooniriski kuni 85%, seega on muutuste korral soovitatav pöörduda kogenud spetsialistide ehk Medipro jalaravikabineti poole. Täpsemat infot selle kohta, millega tegeleb jalahoolduse erivaldkond, saad lugeda artiklist mis on podoloogia.

Ohumärgid, mida ei tohi eirata

On sümptomeid, mille puhul ei tohi jääda ootama, vaid tuleb koheselt pöörduda spetsialisti poole. Jälgi tähelepanelikult järgmisi märke:

• Naha värvuse muutus, nagu ebatavaline punetus, sinakas või mustjas toon.
• Lokaalne kuumustunne või märgatav turse jala piirkonnas.
• Halvasti lõhnav eritis või mäda teke.
• Sissekasvanud küüs, mis on muutunud põletikuliseks.
• Villid jalgadel, mis ei parane nädala jooksul või on täitunud tumeda vedelikuga.

Väiksemate kriimustuste korral on esmaabiks oluline haava puhastamine alkoholivaba antiseptikuga ja steriilne katmine. Diabeetikutele sobivad ideaalselt spetsiaalsed bakterivastased haavasidemed ja oklusiivplaastrid, mis kaitsevad vigastust väliste saasteainete eest ilma haava külge kleepumata.

Järjepidev hooldus ja tähelepanelikkus on parim viis pikaajaliste tüsistuste vältimiseks. Diabeetiline jalg ei tähenda paratamatult haavandeid, kui sinu kodune rutiin on paigas ja vajadusel kaasatakse professionaalne podoloog. Pea meeles, et isegi kui sa valu ei tunne, vajavad sinu jalad hoolt ja kaitset igal sammul. Tutvu meie valikuga ja leia sobivad tooted diabeetiliste jalgade hoolduseks.